Võimestades õpetajat

Lõppes meie projekt, mida varjutas Covid oma täie jõuga Projekt jätkus 2021 aastal ja lõpparuande valmis 2.12.2021. Olime seekord oma projekti laiemaks eesmärgiks seadnud õpetaja võimestamise (empowering teacher) ja kõik palneeritud õpiränded on tänaseks toimunud.

Sinu ees on Tallinna Nõmme Põhikooli õpirände blogi, mille kollektiivne autor oled Sina, õpirändaja! Kõik Sinu tegevused, pildid huvitavatest kohtadest, teekaaslastest – nähtust ja kogetust, proovi talletada siia.

Blogi on peetud alates 2017. aasta suvest ja siia on jõudnud lisaks õpirännukirjadele ka mõned Ersamus+ projekti välised reisikirjad.  Koostöö, üksteiselt õppimine, kogemuste vahetamine, aktiivne tagasiside ja kogetu julge katsetamine – see ongi võimestamine!

Ole siis julge nii selle blogi sisu, tehniliste nüansside kui ka kujunduse paremaks muutmisel. Kutsu ka oma sõpru enda tegemisi jälgima!

Olgem siis Euroopa saadikud Eesti hariduse võimestamisel!

Head lugemist ja kommenteerimist blogi külalistele! Kohumiseni uutel rännakutel! 2.12.2021

Liivatorm

Tenerifelt lahkumine osutus ootamatult  keeruliseks. Sahhaaralt saabus tugev liivatorm, mis muutis kogu saare elu. Kõik ümbrus muutus korrapealt pruuniks, torm lõhkus puid ja viis kaasa majakatuseid. Lennuliiklus oli tugevalt häiritud. Mina sain pärast viietunnilist ootamist siiski Helsingisse, aga osa grupist jõudis koju alles kolme päeva pärast, sest lennukid lihtsalt ei saanud õhku tõusta. Kogemus seegi.

Vaade hotelli kanast enne tormi.

Vaade samast aknast tormi ajal.

Kokkuvõtvalt/Rita

Selge, et olin sattunud kursusele, mida polnud mõelnud ega soovinud. Ja mitte ainult mina.  Meie rühma sakslased olid  end kirja pannud draamakoolitusele, aga jõudsid samuti kriitilise mõtlemise kursusele teadmisega et  “its almost the same”. Hariv, õpetlik ja huvitav oli see nädal sellegipoolest.

On hea olla osaline ERASMUS+ ettevõtmistes, teha ühisprojekte, grupitöid, kohtuda paljude riikide õpetajatega, pidada lõbusaid vahetunnivestlusi, kuulata kolleegide kogemusi.

Palju infot kliimasoojenemise  teemal. Kas ja kui palju inimene suudab muutusi mõjutada? Kasutan vähem autot? Ei lenda lennukiga? Lõpetan lihasöömise? Kaugelt mõjukaim vahend kliimasoojenemisega võitlemisel on tegelikult järeltulijate arv. Saa üks laps vähem!

Kriitilisest mõtlemisest. Palju selgemaks sai pilt sellest, millised eelarvamused takistavad meil asju selgesti nägemast, kuidas argumenteerida, analüüsida, hinnata.

Meie õpetajad olid rõõmsad, entusiastlikud ning pädevad omal alal. Vahel kippus teema käsitlus küll  loenguks kujunema ning see ei innustanud alati kaasa mõtlema, ei pidanud pidevalt valvel ja valmis olema oma arvamust ütlema ja mõtteid selgitama.

Tenerife kaunis loodus.

Kuidas statistika võib valetada?

Kas statistika võib valetada?  Disraeli olla öelnud, et on olemas kolme sorti valet: vale, neetud vale ja statistika.

Terve hommikupooliku lahendasime rühmatööna ülesandeid leidmaks valeandmeid ja petukaupa esitatud andmetes: valimiskampaaniad, kuritegevus Miamis, olukord ravimitööstuses, kaupade hinnad, rinnalaste suremus jms. Andmete visualiseerimise eesmärk on küll muuta statistika tavainimesele mõistetavamaks kasutades aina rohkem jooniseid, ja graafikuid oma ideede selgitamiseks, kuid paraku on need aina rohkem täis moonutusi ja valet. Meie ülesanne oli leida üles ķõik petuskeemid ja manipulatsioonid.

Õnneks sattusin ühte rühma eluaegse matemaatikaõpetajaga Leedust, kes lahendas kòik need mulle keerulised loogikaülesanded mängleva kergusega. Paraku ei osanud ei tema ega ka kolmas meie grupi liige, koolidirektor Kaunasest, sugugi inglise keelt. Seega sattusin tõlgirolli. Ingliskeelsed ülesanded vene keelde ja pàrast jälle inglise keelde tagasi. Ei saa kahjuks öelda, et oleksin sellega liiga hästi toime tulnud,  neil teemadel kaasarääkimine nõuab hoopis teistsugust sõnavara. Aga lahendatud need ülesanded said.

Ja tõsi ta on. Statistika on küll teaduse töövahend, kuid temasse tuleks suhtuda ettevaatlikult ja targalt, sest peidab endas sageli moonutusi ja valet , et sõnumit esitajale paremas valguses näidata.

Meie lektorid pole mitte kooliinimesed, vaid noored teadlased, kes võtnud südameasjaks  koputada meie südametunnistusele globaalse kliimasoojenemise asjus ja õpetada meid ära tundma valesid, pettusi, manipulatsioone meedias neil teemadel. Nad teevad seda entusiastlikult ja kirglikult.

Meie õpetajad

La Laguna ülikool

Matemaatik Limassolis

Maandusin Küprose saarel 16. veebruari õhtul ja olin juba siis õnnelik, et koolitust varaemaks kuupäevaks seadnud ei olnud – õues oli külm! Esmamulje osutus õnneks siiski petlikuks ja päevasel ajal sai lühikeste varukatega ringi käia. Turisti templi sain muidugi otsemaid otsaette, sest kohaliku olid sulejopedes. Ja põhjusega – suveniiriks sain kaasa köha. Lennujaamades tähendas see aga, et COVID-19 hirmus sain teistelt isikliku ruumi eestlasele kohasena 3+ meetrit.

Vaade rõdult

100 aastane oliivipuu

Esmaspäeva hommikul võtsin sammud ShipCon peakontorisse ja kuna nende Facebooki lehel oli koolituse alguseks märgitud 9.30, siis ei olnud ma 15 minutit enne ürituse algust veel väga mures, et ukse taga ainsa ootajana seisin. 9.20 ilmus kohale esimene asjaajaja ja häirekellad hakkasid tööle – tal polnud aimugi, kes ma olin. Ilmnes, et kuigi olin koolitusele ilusasti registreerinud ja seda kinnitava ekirja ka saanud, siis kuna ma kinnitusele veelkord kinnitavat kirja polnud saatnud, ei olnud ma tegelikult registreeritute hulgas.

Kiirelt hakati mind rahustama, et kõik on korras ja arve saadetakse tagant järgi. Kuna ma aga ka infomeili polnud saanu, siis ei teadnud ma, et koolituse tegelik asukoht oli linna teises otsas. Kiirelt hankisime mulle takso ja esimesel päeval hilinesin tundi vaid 40 minutit. See aga tähendas, et hoolsalt valitud hotell oli tegelikult valel pool linna. Olgu jumal ja haridusministeerium tänatud päevarahade eest, sest terve nädala olin kooli sunnitud sõitma taksoga (kohalik ühistranspordisüsteem on naljanumber).

Koolitusel oli meid kokku 13 ja suurem jagu osalejaid olid erinevate ülikoolide töötajad. Erinev kultuuritaust ei takistanud aga kedagi ja esimese päeva lõpuks julges koolitaja Angela meiega juba päris vahvaid „ice beaker“-eid teha. Tegemist on siis mängudega, mille eesmärk on inimesi teineteisele tutvustada ja neid sotsialiseeruma panna.

Angela

Mind juba viimased poolteist nädalat kummitanud mõte, mis käidi välja koolituse esimesel päeval: laias laastus on olemas kolm erinevat õpistiili – visuaalne, kineetiline ja auditiivne. Minu isiklikud kogemused on aga õpetajatega, kes kõige enam toetavad just visuaalse õppija õppeprotsessi (tekstid, joonised, tabelid, graafikud), veidi häbi on tunnistada, aga just seda olen ka mina teinud. Nõrgemad õpitulemused ei pruugi aga üldse õpilase enda teha olla, võib olla on tegemist kineetilist või auditiivset õpistiili toetavat õpet vajava lapsega. Kuna aga põhikoolis ei tea lapsed isegi, mida nad materjali edukaks omandamiseks tegema peavad, siis on just õpetaja töö neile erinevaid õppemeetodeid õpetada. Märksõnu ja soovitusi erinevatele õpistiilidele leiab näiteks SIIT.

Loomulikult olen ma erinevatest õpistiilidest ka ülikoolis õppinud, aga mitte kunagi varem pole ma näinud selles probleemi. Siit aga kurb järeldus – kui mul on klassis 25 last ja HEV kordinaator ootab minult tööd vähemalt kolmel erineval tasemel (nõrgad, keskmised ja tugevad) ning erinevaid õpistiile on kah kolm (visuaalne, kineetiline ja auditiivne), siis kokku peaks mind klassis olema üheksa.

Kuna koolipäevad lõppesid juba kell pool kaks, siis pea iga pärastlõuna veetsin linna peal ringi trallides. Saksamaalt pärit kursakaaslane Claudia oli endale lennujaamast ka auto rentinud ja koos üritasime kohalikus hullus liikluses ellu jääda – Küprosel sõidetakse vasakul pool teed ja sealsed autojuhid on hullud!

Tänu Claudia pealehakkamisele sain näha ka Ühendkuningriikide sõjaväebaase (väljapoolt, muidugi) ja soolajärve, mis on tuntud suure flamingopopulatsiooni poolest. Mina nägin kauguses küll mingit sorti linnuparve, aga roosad nad küll ei olnud.

Traditsioonidele kohasena külastasin teisipäeval kohaliku loomaaeda ja pidin pettuma. Silmnähtavalt ei toeta neid riik nii, nagu meie loomaaeda – kogu platsi peal oli paarkümmend puuri ja igas puuris umbes 4-5 erinevat rohusööjat. Karnivooridest olid esindatud vaid krokodill ja mõned maod, eks need võtavad vähe ressursse.

Tänavatel oli aga näha kordades rohkem loomi kui loomaaias. Täpsemalt siis kasse. Umbes 320 aastat enne Kristust oli küprosel suured probleemid madude populatsiooniga. Selle tõttu toodigi Egiptusest ja Palestiinast suurel hulgal kiisusid kes kohalikele roomajatele üks-null tegid. Nende samade loomade sihvaka kehaga järglasi leiab tänapäevalgi tervelt saarelt, seejuures toetab riik nende ravimist, kastreerimist ja isegi adopteerimist välisriikidesse.

Kahjuks on umbes kolmandik Limassoli linna majadest üsna räämas ja seda mitte piirkonniti, vaid imeilusate majadega vaheldumisi. Nüüdseks umbes 50 aastat kestnud sõda Kreeka ja Türgi vahel tähendab seda, et majad, mis enne kuulusid kohalikele türklastele, on maha jäätud – Küprose riik pagendas türklased oma aladelt ning varad külmutati. Maju ei tohi müüa ega kinkida, türklased ise tohivad küll riiki külastada, aga mitte ööseks jääda. Vaen küproslaste ja türklaste vahel on aga visa lahtuma – Angela oskas rääkida, et tema lapselapsele oli koolist külge jäänud suhtumine “ainus hea türklane on surnud türklane”.

Imeilusa loodusega oli võimalik tutvuda ekskusioonidede käigus ning mina valisin neist ühe. Viie tunni jooksul sõidutati meid vaatama Trimiklini, viinamarjaistandust ja Omodos küla. Esimene vahepeatus tehti ka Millomeri kose juures. Kuna kohalike jaoks oli tegemist siiski talveperioodiga, siis enamus “turistikaid” oli suletud ja loodus siiski magas. Kui alguses eeldasin, et näen midagi sarnast kesk-itaaliale siis eksisin rängalt. Küprose saar on ülimalt mägine ja pinnas kivine. Autoteed looklesid pikki mägede nõlvasid justkui Šveitsis ja imeliste vaadetega külades puhus külm tuul.

Omodos küla

Millomeri kosk

Õuesõppepäev La Libelulas

Eilse päeva lõpul üllatati meid ķõiki teatega, et järgmine õppepäev toimub saare teises servas La Libelula permakultuuri aias. ÕUESÕPE!

Permakultuurist ei tea ma õieti kuigi palju. Umbes nii, et nimi tuleneb sõnast permanentne, kõik, mis looduselt saad, tuleb tagasi anda. Selline elamise ja toimetamise viis, mis jäljendab looduses toimuvat. Pidev ringlus ja jätkumine.

Kuidas sinna Libelulasse saada? Tuleb üles leida bussijaam, vajalikud bussinumbrid, kellaajad, uurida , kust pileti saad ja muudkui sõida. Iseenesest mitte midagi keerulist. Probleem ainult selles, et üksķõik, kellelt küsid, ainult naeratab ja vangutab pead.Enamik inimesi ei räägi inglise keelt. Õpetaja Clara seletas, et Hispaanias on esimeseks võõrkeeleks kohalik keel, näiteks katalaani või valencia vms. Ja inglise või saksa keel tuleb alles pärast seda. Suurest isamaaarmastusest. Vähese tunniarvuga. Mulle meenus kohe meie korvpallur Karl, kes Hispaaniasse mängima suundus ja õppis terve aasta katalaanikeelses koolis midagi mõikamata.

Meie permakultuuri aed osutus väga toredaks. 1,5 ha metsikut maad. Taimed istutatakse  maha mingis kindlas süsteemis, ringikujuliselt, mantratena ja seal nad siis kasvavad, nagu tahavad. Keegi neid ei sega. Kui mingi puu peaks tahtma ka seal kasvama hakata, siis lastakse tal seal olla ja uued taimed viiakse mujale.Töötamine koos loodusega, mitte looduse vastu, seletas perenaine, kes ise kõrgelt haritud bioloog ja kes korraldas meile pika ringkäigu oma aias.

Aia juurde on püstitatud varjualune kõikvõimalikust käepärasest materjalist, enamasti ikka looduslikust. Ja aia taha kaugemale WC või tualett või kemmerg  või kuidas iganes seda nimetama peaks. Ka selle toimetuse juures kehtisid kindlad reeglid, mida ja kuidas ja kuhu tegema peab. Et kõik vajalik jõuaks ikka loodusesse tagasi.

Varjualuses pakuti meile suurepärane veganlõuna, neljakàiguline, ķõik omast aiast. Salatid, redised, mahlad, peedid, kõrvitsasupp, omaķüpsetatud leib, mingi tangupuder jms. Lõppes koogiga. Suurepärane.

Päeva teine pool läks teoreetilisemaks. Istusime õues erinevatel logisevatel pinkidel ja arutasime, mida teame või arvame globaalsest kliimasoojenemisest. Ikka kriitilise mõtlemise valguses. Aga see on juba pikem jutt.

Permakultuuri aed

Õuesõppetund

Lõunasöök

Permakultuuri juurde kuulub ka vastav tualett

Tere Tenerifelt

Päeva võrra targemana tuleb kohe hakata vigade parandusi tegema. Meie linna nimi on veelgi pikem kui kirja panin. Õige on seega San Cristobal de La Laguna. Ja ülikoolilinnaks peetakse teda vist ķüll täie õigusega, sest nàgin ära ka peahoone, mis on erakordselt imposantne ja uhke ehitis, mille juurde viivad suured-laiad trepid ja mille ümber kasvavad kõrged palmid. Ilmselt see meie fakulteet on lihtsalt ajale veidi jalgu jäänud.

Ja nüüd siis kriitilisest mõtlemisest, mida peetakse tànapäeval üheks võtmeoskuseks, mille omandamine võimaldab hästi toime tulla erinevates elusituatsioonides. Igapäevaelus tähendab see lihtsalt info (argumentide, vàidete jms) hindamist. Reklaam, meedia annavad pidevalt infot, milles peaks kahtlema. Kuidas tunda ära tunda demagoogiavõtted?

Võtmesõnad: Õpi kahtlema! Õpeta küsima MIKS! Luba õppijal eksida! Kasuta metafoore. Koolides kasutusel enamasti üsna traditsiooniline motlemisviis, kriitilise mõtlemise õpetamisel õige meetod on ärgitada loovust, aktiivsust, avatust.

Miks siis õpetaja seda ei tee? Vastused üksmeelsed. Aega ei jää, tuleb jälgida õppekava, programm liiga tihe.

Praktika pool, mis mõeldud kõige eelneva ilmestamiseks, oli vàga lõbus ja õpetlik. Mängisime veega, kirjaklambritega jms ning kõik said aru, mis asja mõte.

Rita Tenerifel San Cristobal La Lagunas 17.-21. Veebruar 2020

Linna nimi kõlab nagu luuletus. Olen Tenerife põhjapoolsel küljel vanas ülikoolilinnas, sisemaal. Rannikuäärsetes asulates pidada soojem olema, aga siin ka vãga mõnus Tallinnaga võrreldes.

Olin valinud endale kursuse teemal  Early school leaving, aga hiljem tekkis mitmeid segadusi. Küll pidi kursus sootuks ära jääma, küll vahetatama teisega. Lõpuks korraldati kursus pealkirjaga Training critical Thinking through active learning,  mille sisu pidi pooles ulatuses kattuma  mu eelmise valikuga.

Siin ma siis nüüd olen. Ja veel 14 inimest. Suur grupp, 15 õpilast, 3 õpetajat. Kõige rohkem leedulasi, siis neli sakslast, paar lätlast, üks soomlane, üks itaallane, sloveenlane ja mina. Kambas ainult űks mees, koolidirektor Leedust, kes ei mõista sõnagi inglise keelt.

Meie koolimaja st õieti ju ülikoolimaja haridusfakulteet näeb üsna nukker välja. Pikk tumedates toonides koridor mürksiniste ustega, meie ukse peal kiri, et Makarenko nimeline. Auditoorium ka vanavõitu, pruunid värvid ja palju kõikvõimalikku kolu. Inimesed seevastu erksad ja rõòmsad. Eriti meie kolm noort õpetajat: Anca, Clara ja Alex. Oleme valmis õppima.

Krista kursus Limassolis

Teema: “Emotional Intelligence at Work (EQ)”
Aeg: 14. oktoober – 18. oktoober 2019
Koht: Limassol, Küpros
Koolitusfirma: Dorea Educational Institute
Koolitaja: Panayiotis Proestos
Osavõtjad: Poolast, Leedust, Portugalist ja Eestist

Sellel koolitusel osales 9 inimest. Eelnevatel Erasmus+ koolitustel olid osalejateks õpetajad, seekord aga inimesed erinevatelt elualadelt. Meie seltskonnas oli psühhoterapeut, kunstiterapeut, 4 projektijuhti ja lisaks minule veel kaks põhikooli õpetajat. Osalejatest kolmel polnud inglise keelega kõige paremad suhted: nad küll said aru, millest jutt käib, kuid ise kaasa rääkida ei osanud. Ka minu jaoks oli kursusel palju uut sõnavara, millega ma igapäevaselt kokku ei puutu. Enne kursusele minekut tegin endale kodus sõnavara selgeks, et paremini mõista ja antud teemadel kaasa rääkida. Õnneks on olemas ka mobiilsed abivahendid, mis vajadusel tõlkida aitavad. Meie koolitajaks oli Küproselt pärit psühhoterapeut-psühholoog Panayiotis Proestos. Karismaatiline mees, kes lubas ennast kutsuda ka Paniks ja lihtsalt P-ks.

Millest siis kursusel rääkisime.

Mis on emotsionaalne intelligentsus?
See on võime ja oskus teada, aru saada oma emotsioonidest, sellest, kuidas neid kasutada ja kuidas nendega toime tulla. See tähendab, milline kontroll on sul oma emotsionaalse olukorra ja elu üle. EQ-d saab arendada järjepidevalt, kuni selleni, et suudad täielikult oma emotsioone ja üldse tundeelu kontrollida. Emotsionaalne intelligentsus on olulisemgi kui IQ. Selle tasemest sõltub, kui hästi sa suudad oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Kui sa ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse sa hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Mida suurem on EQ tase, seda lihtsam on arendada lähedasi isiklikke suhteid, sul on ka parem kontroll iseenda üle ja oled tööl edukam. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda.

Emotsionaalne intelligentsus koosneb 5-st osast:

• Eneseteadlikkus – oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine.
• Tujude kontrollimine – oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu.
• Enesemotivatsioon – oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde.
• Empaatia – teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada.
• Suhetega toime tulemine – inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel.
Meile anti ülesanne kirja panna enda tugevad ja nõrgad küljed. See oli hea võimalus enda sisse vaatamiseks ja oma emotsioonide analüüsimiseks. Hiljem vestluse käigus selgus, et nii mõnigi tugevus võib osutuda nõrkuseks ja vastupidi. Näiteks liiga palju empaatiat võib sulle endale kahjulikuks osutuda ja veidi laiskust võib sinu vaimsele tervisele hästi mõjuda.

Erinevad emotsioonid
Panyiotis küsis meilt, kui palju erinevaid emotsioone võib inimene kogeda. Pakuti 50, 100, 300. Tema vastus üllatas meid kõiki. Inimesed võivad kogeda 34 000 erinevat emotsiooni! Dr Robert Plutchik on emotsioonid jaotanud kaheksaks põhiemotsiooniks. Nendeks on: hirm, viha, kurbus, rõõm, vastikus, üllatus, lootus ja ootusärevus. Kõik inimeste emotsioonid jaotuvad nende kaheksa põhiemotsiooni alla oma ilmnemise tugevuse järgi.

Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentsust?
Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea õppeedukuse jaoks tarvis teadmist KUIDAS õppida? Selle teadmise aluseks on enesekindlus, uudishimu, tahtmine, enesekontroll, oskus seoseid leida, suhtlemisoskus, koostöövõimekus. Õpilane, kes õpib esmalt ära selle, kuidas õppida, on lõppkokkuvõttes palju edukam.
Lastele emotsionaalset intelligentust juba varakult sisendades, saab ära hoida paljud probleemid, mis nende kasvueas tekkida võivad (depressioon, narkootikumide ja alkoholi tarbimine, madal enesehinnang jne).

Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?
• Õpi tundma oma emotsioone. Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele.
• Erista mõtted tunnetest.
• Võta enda tunnete eest suurem vastutus.
• Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks.
• Hinda ka teiste inimeste tundeid.
• Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks. Üleüldse väldi viha ja vihastumist.
• Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust.
• Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama.
• Ära kontrolli või hinda teiste tundeid.
• Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad.

Stress
Stress tuleneb oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress aga võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni. Iga inimene peab ise õppima oma eluga toime tulema ning leidma sobiva viisi liigse stressi ära hoidmiseks või selle maandamiseks.

Rääkisime üksteisele, kuidas meie oma stressi maandame. Lõunamaalasi tegi kadedaks see, et eestlased saavad soovi korral kasvõi igapäev saunas käia.
Panyiotis viis meiega stressi tekkimise ja maandamise kohta läbi ühe vahva katse, mida tahaksin ka teiega jagada. Ta andis meile tühjad õhupallid ja palus ette kujutada, et see on meie enda süda. Seejärel luges ta meile juttu ühe koolitüdruku päevast, milles oli palju erinevaid situatsioone. Kui tundsime, et tegemist on stressi tekkimise olukorraga, puhusime õhupalli õhku. Kui aga stressi maandamisega, lasime sellest õhku välja. Just see näide näitas, kuidas me ise sarnastes olukordades reageerime ja kui oluline on „õhk välja lasta“, et mitte „lõhki minna“.

Olen väga õnnelik, et sain sellisel koolitusel osaleda. Lisaks saadud teadmistele, olen enesekindlam, oskan paremini oma tunnetega toime tulla ja ka teiste inimeste tundeid paremini hinnata.

PBL või siis Project based learning Berliinis

Tere kõigile!

12-16. August olin Berliinis Erasmus+ koolitusel “Project Based Learning in the Classroom” (tõlkes siis “Projektipõhine õpe klassiruumis”). Koolitusele jõudes oli mulle väike üllatus, kuna 98% minu klassikaaslastest olid Hispaaniast (peale minu oli veel üks inimene Belgiast). Lisaks inglise ja saksa keelele sain ka hispaania keelt harjutada. Klass oli väga tore ning meeldiv! 🙂

Räägime siis ka kursusest. Alguses arvasin, et koolitus on lihtsalt erinevate projektide kohta, mida õpilased saavad tunnis teha (nt. täna teeme plakati sellel teemal jne), aga projektipõhine õpe on erinev. Õpetaja küsib tunnis küsimuse/esitab probleemi, mis on õpilastele tähtis ja huvitav (õpetaja ise teab, mis teema võiks tema õpilasi huvitada) ning õpilased ISE valivad, mis projekti nad soovivad teha (kas plakat, video, suuline esitlus, näident jne). See on õppijakeskne õpe, kus suurem fookus on “pehmetel oskustel” ehk soft skills, nagu kommunikatsioon, aja planeerimine, juhtimisoskus, kuulamine jne.

Siin esitatud on, mis vahe on projektil ja projektipõhisel õppel. Projektipõhisel õppel on tähtis grupitöö, õpilased teevad kõik töö ise valmis (õpetaja ainult suunab ning annab tagasiside), küsimusele mida nad vastavad on seotud päris eluga ning nende projekt võib seda päriselt ka lahendada. 

Kuna projektipõhine õppe all mõeldakse grupitööd, siis meile soovitati mitu erinevat moodi, kuidas lapsi gruppidesse jagada:

1. VARK test – see test on ka muidu väga huvitav ja soovitatav asi, mida õpilased saaksid teha. Seal on umbes 16 küsimust ning lõpus õpilased saavad teada, kuidas nad õpivad kõige paremini (visuaalselt, läbi kirjutamise/lugemise, füüsiliselt läbi proovides, kuulates). Test on siin http://vark-learn.com/vark-kusitlus/, seda saab ka välja printida. Õpilasi võib panna ühte gruppi, kus näieks ühes grupis on need, kes õpivad visuaalselt kõige paremini jne. See aitab ka õpetajal enda õpilasi parem tunda.
2. Iseloomu poolest – näiteks rühmas peaks olema üks liider, kes räägib palju, võtab enda peale liidri rolli ning üks vaiksem inimene, üks tugevam ja üks nõrgem õpilane jne.
3. Enda valik – eks õpetaja teab ise enda õpilasi kõige paremini ning kes võiksid kellega proovida koostööd teha.

Selleks et, muuta grupitööd paremaks, õpilastele võib jagada tööülesanded: koordineerija (tema jälgib, et kõik teeksid enda tööd ning osaleksid grupitöös), ülesmärkija (tema kirjutab tähtsamad grupi ideed ning mõtted alla, teeb kokkuvõte), esineja (räägib ning esineb grupi eest), ajahoidja (kontrollib, et grupp oleks graafikus ning tuletab meelde palju aega on jäänud), uurija (kes uurib informatsiooni), kontrollija (kontrollib teiste töid, parandab vigu) jne.

Projektipõhisel õppel on väga tähtis, et küsimus või probleem, mida õpetaja esitab on eluline ning õpilaste projektid on tõelised lahendused. See, mida nad teevad omab tähtsust ning võib ka päris elus olla kasutatud. Väga tähtis, et lõpuprojekti esitatakse suuremale publikule – teised õpetajad/õpilased, vanemad, linna elanikud, mõne ettevõtte esindajad jne.

Siin on mõned PBL küsimuse näited:

Nt. Kuidas sa kujundaksid uut kooli? Kuidas robootika saab muuta meie kooli? jne

Siin on kasulikud lingid PBL kohta: link, link 2

See on väga huvitav võimalus õpilastel planeerida midagi suuremat ning ka õpetajatel koostööd teha. Projekti küsimus võib hõlmata mitu õppeainet ning projekti tegemine võib toimuda mitmes klassis (nt mitte ainult inglise keeles, vaid ka kunstis). Üks idee on, et õpilased võiksid mõelda, kuidas muuta kooli hoovi. Sealt tulevad erinevad projektid (kas brošüür, plakat, äkki keegi teeb midagi füüsilist jne), siis õpilased mitte ainult mõtlevad, mida saaks teha, vaid peavad ka ressursse ja kontakte otsima. Näiteks, soovivad skateparki, nad peavad seletama miks seda on tarvis , mis on plussid ja miinused, kust seda oleks võimalik saada, palju see läheks maksma, palju ruumi see võtaks jne). See on eluline probleem, mida õpilasi huvitab ning nad tunnevad, et nad teevad midagi tähtsad, mitte ainult hinde pärast.

Meile tutvustati ka palju ICT vahendeid, mida ma tutvustan ning õpetan kasutada järgmises postituses.

Päikest! ♥♥

Eliza P

PBL Berliinis: IKT vahendid

Tere kõigile!

Siin postituses tutvustan ning õpetan kasutada erinevaid ICT vahendeid, mida õpilased saavad kasutada oma projektides, kodutöödes ning õpetajad enda töös, selleks et muuta tunni huvitavamaks. Selle asemel, et kirjutada, arvan, et kõige kiiremini ning kergem on õppida läbi video (kui keegi näitab ette), siis saate alati tagasi tulla ning uuesti vaadata kui midagi ununes. Kasutan seda lehekülge filmimiseks.

Seletan ainult need, mis mina arvan võivad olla kasulikud, aga siin on veel erinevaid vahendeid: https://padlet.com/ildefaedis1/icttools

LISAN KÕIK VIDEO SELETUSED SIIA (wordpress ei lase videod lisada)

♦KAHOOT! – seda ma arvan kõik teavad, aga nüüd seletan ka korralikult kuidas seda kasutada. Kahoot! sobib testide tegemiseks nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpilased vastavad küsimustele läbi telefoni või tahvelarvuteid. https://kahoot.com/

♦PADLET – Blogi, kuhu saavad kõik postitada, väga visuaalne. Õpilased saavad filmida video, teha ning laadida pilte ülesse. On võimalik ka kommenteerida ning like panna postituste alla. Hea koht kuhu saab huvitavat materjali õpilastele lisada ning ka õpilastele huvitav koht mõne kodutöö või projekti tegemiseks. https://padlet.com/ 

♦LYRICTRAINING – See sobib inglise keele õpetajatele. Õpilased kuulavad laulu ning peavad lisama puudu olevad sõnad. Saab valida raskust, ise soovitav kõige kergemat valida. https://lyricstraining.com/

♦PREZI – Siin saab teha PowerPointe. Nad on palju huvitavamad ja lõbusamad kui need, mis tehakse Microsoft PowerPointis. Sinna saab ka lisada juba valmis olevaid powerpointe, mis olid tehtud teises programmis, ning Prezi muudab seda huvitavamaks.  https://prezi.com

♦THINGLINK – Tavalisele pildile, 360 pildile või 360 videole saab lisada linke, pilte, videoid jne. Õpilased vajutavad märgile ning avab, seda mida õpetaja on lisanud (näiteks wikipedia lehekülg). Hea ja huvitav koht kuhu õpilastele lisada lisamaterjali, õppematerjale. https://www.thinglink.com/

 

Teised huvitavad programmid:

https://quizizz.com – erinevad testid inglise keeles (seal on kõik õppeainete omad).

https://coggle.it/ – mõistekaartide tegemine

Expeditions (äpp) – see on ainult tahvelarvutitele ja telefonidele. Nagu Google Maps, kus lapsed saavad reisida ja vaadata erinevaid kohti maailmas.

 

Need on siis mõned programmid, mida võiks tundides kasutada, et muuta tunni huvitavamaks! Loodan, et seletused aitasid (neid peab alla laadima).

Päikest! ♥♥
Eliza P