Featured

Võimestades õpetajat

Alanud on 2019. ja 2020. aasta õpirändeperiood. Oleme seekord oma projekti laiemaks eesmärgiks seadnud õpetaja võimestamise (empowering teacher).

Sinu ees on Tallinna Nõmme Põhikooli õpirände blogi, mille kollektiivne autor oled Sina, õpirändaja! Kõik Sinu tegevused, pildid huvitavatest kohtadest, teekaaslastest – nähtust ja kogetust, proovi talletada siia.

Blogi on peetud alates 2017. aasta suvest ja siia on jõudnud lisaks õpirännukirjadele ka mõned Ersamus+ projekti välised reisikirjad.  Koostöö, üksteiselt õppimine, kogemuste vahetamine, aktiivne tagasiside ja kogetu julge katsetamine – see ongi võimestamine!

Ole siis julge nii selle blogi sisu, tehniliste nüansside kui ka kujunduse paremaks muutmisel. Kutsu ka oma sõpru enda tegemisi jälgima!

Olgem siis Eesti saadikud Euroopa hariduse võimestamisel!

Head lugemist ja kommenteerimist blogi külalistele!

Advertisements

Hakkame sättima!

Hea õpirändur!

Taas on 11 Nõmme Põhikooli õpetajat valmis õpirände hooajaks. Täpsemaid ja täpsustamisel õpirändeid näed menüü Õpiränded 2019-2020 all. Kui omad täpsemat infot oma kursuse kohta, anna teada!

Jääme ootama sisukat blogimist ja ikka jaksu oma vahetuid tundeid üles riputama! Mis sest, et vahel tundub emotsioone liiga palju ja õpirändeõhtu iseendaga olemiseks uskumatult lühike. Aga meie järgmise aasta Õpirändeseminaril on hea seda kõike uuesti läbi elada ja vahetut emotsiooni teistega jagada.

Ja veel – kõike, mis kirja paned, saab hiljem parandada, ümber sõnastada – isegi kustutada, kui vaja 😉

Võimalusi võimestades, projektijuht Ardi

Matemaatik Barcelonas

Tänasega sai ümber Europass Teacher Academy korraldatud koolitus „Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention“ õpetaja Marta Mandoliniga. Nagu nimigi ütleb, oli koolituse peamiseks teemaks konfliktid, nende ennetamine, tagamaad, osapooled, ja tulemused.

Õppenädala esimesel päeval tutvustasime ennast, oma kooli ja riikliku haridussüsteemi. Peale minu istusid laua taga veel algklassiõpetajad iirimaalt, rumeeniast ja sakasamaalt, õppealajuhataja kreetalt ning direktor kariibisaartelt. Nii kirjul seltkonnal on palju jagada ning veel rohkem küsida ning selle tõttu jõudsime esimese päeva lõpus rääkida veel vaid Bronfenbrenner ökoloogilisest teooriast. Viimane räägib last mõjutavate inimeste/sündmuste/keskkondade kategoriseerimisest ning mõjudest. Vastuolud nende kategooriate vahel tekitavadki aga konfliktid.

bronfenbrenner
Lihtne näide: Lapse mikrosüsteemi kuuluvad kõige otsesemad mõjutajad – kodu, kool, igapäevased trennid. Kui kodus lastakse lapsel teha mida iganes too soovib, kuid koolis peab järgima reegleid, austama teisi ning koolikeskkonda, arenebki lapses sisemine konflikt.

Koolituse teine päeva alustasime positiivse õppekeskkonna loomise teemaga ning proovisime mõningaid asju ka enda peal järgi – muusika saatel tegime venitusharjutusi ja jagasime häid kogemusi eelmisest päevast.

Kolmapäeva peamiseks teemaks oli konflikti lahendamine ja selle neli erinevat võimalust – mõlemad osapooled “kaotavad”, mina “võidan” ja vastane “kaotab”, mina “kaotan” ja vastane “võidab” või mõlemad “võidavad”. Minu jaoks oli uueks konseptsiooniks mitte rahuldada tülitsejate soovid, vaid hoopis Maslow püramiidi järgsed vajadused. Huvitavaks kujunes ka rühmatöö, kus pidime organiseerima perereisi – üks rühm läks “avoiding” (konflikti vältimine) teed, kus tegelikult ei saanud keegi omale sobiliku reisi, sest kõik olid valmis oma soove teiste nimel ohverdama ning koos valiti kogemata kõigile vastumeelne sihtkoht.

dav
Rääkisime ka sellistest tegelastest nagu peer mediatorid. Tegemist on siis õpilastega, kes on välja koolitatud oma klassikaaslasi murede korral abistama ilma, et ise kellegi poolt valiks. 

Päev jätkus konfliktide teemadel – arutasime millised on konflikide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed ning millised oleme meie konfliktses keskkonnas. Igaüks pidi joonistama või plastiliinist voolima oma kujuteldava karakteri, kelleks me konfliktis olles muutume. Pärast tegelasi teistele tutvustades tuli meil ka arutleda, kas oleme rahul sellega, või sooviksime midagi muuta ja kuidas seda siis teha tuleks.

Gem
Minu konflikti-tegelaskuju on Gem (kallisikivi) sõnast Gemini (kaksik). Võin konflikti ajal ülimalt väätuslik (nagu kallisikivi) või paras nuhtlus (nagu kaksik). Olen mitmetahuline – empaatilisena oskan emotsioone peegeldada, vajadusel inimesi ka rahustada; olen valmis kuulama ja ka ebatavlisemat (noortepärasemat) juttu; juhul, kui rünnak läheb isiklikuks, olen ohtlik ja okkaline. Lisaks kipun olema ülimalt kärsitu ning soovin tülidega kiiresti ühele poole saada, just selle tõttu on kuubikul rattad all.

Neljapäeva hommikupoolikul tegelesime peamiselt verbaalse (7%) ja mitteverbaalse (93%) eneseväljendusega ning emotsionaalse intelligentsiga. Proovisime jutustada ja mõista jutte (või vähemalt jutustaja emotsioone) võõrkeeles ning sõnu üldse kasutamata. Viimase kahe harjutuse jooksul pidime kogu sündmuse edasi andma vaid silmade abil.

Pärastlõunal jõudsime lõpuks ka bulliyng (kiusamise) teemani. Kiusamine on seega korduv, teadlikult korda saadetud tegevus mille tulemusena saab keegi (vaimselt/füüsiliselt) haiget.

dav
Tihtipeale proovivad täiskasvanud jätta asja laste enda lahendada (kuidas muidu nad siis arenevad), kuid kui kannatanu astuks enda eest välja, poleks tegemist enam kiusamise, vaid konfliktiga. 

Koolituse viimasel päeval teemadesks oli “life kills” ja nädala jooksul õpitu kohta projekti korraldamine. Life skills on siis sellised oskused, millele me lisaks oma õppeainetele lastele sammuti jooksvalt õpetama peaks (olen veendunud, et me kõik seda ka teeme). Need oskused kokku moodustavadki emotsionaalse intelligentsuse ning emotsionaalselt intelligentne inimene satub konfliktidesse harvem, kui emotsionaalselt mitteintelligentne. Lihtne 🙂

dav
Tugevate kallistuste saatel saatis Marta meid Barcelona peale rändama – lisaks juba külastatud Park Güellile, Gaudi majale ja Maagilistele purskaevudele on mul laupäeval plaanis üle vaadata kuulus Sagrada Familia ning (veidi vähem kuulus) CosmoCaixa.

Õpiränne ise kestab mul aga pühapäeva pärastlõunani ja kui tuul mind minema ei puhu, siis laupäevase päeva plaanin veeta Barcelona Bus Turisticuga mööda linna vurades – vahva hop-on-hop-off stiilis bussi pileti saavad kõik, kes EuroPassi koolitustel osalevad.

MINDFULNESS

Kohalolek. Meelerahu. Teadvelolek. Ärksameelsus.  Keskendumine. Heal lapsel mitu nime. Ära tee mitut asja korraga ja palju, õpi selgeks kunst olla käesolevas hetkes. See ongi hea vaimse vormi alus. Leia aega endale, nii väldidki läbipõlemist, kulla õpetaja. Loomulikult pole see küll vastus kõigile probleemidele, kuid aitab siiski. Nagu aju jõusaal. Aitab leevendada stressi, luua paremaid sotsiaalseid oskusi.

VEEL INIMESTEST

Igal hommikul me sünnime uuesti. Mida me teeme täna, on kõige tähtsam./Budda/

Mulle väga meeldib õhkkond meie Europassi kontoris. Kõik hommikud algavad sekretärineiu entusialistliku ja hääleka  tervitusega. Ta lausa hõiskab oma “buongiorno” sellise energiapahvakuga, et lausa võpatad. Esimesel hommikul  mulle suisa tundus, et just mina olen see ammuoodatud  ja palavalt armastatud külaline, kes lõpuks ometi saabus Europassi kontorisse, aga ruttu sai selgeks, et buongiornod kõlasid sama kilkega kõigile.

Õpetaja Davidelt on vaja õppida kuulamist. Ta jälgib iga sõna erilise tähelepanuga, vaatab toetavalt ja naeratades otsa ning kõnelejal tekib tunne, et su suust pudeneb aiva kuldmune.

Ja muidugi rühmakaaslased! Kohe esimesel päeval tekkis tore kontakt. Koolitust võeti väga tõsiselt, aga naerda sai hullult palju. Ka pärastlõunase aja veetsime sageli koos, nii linnatuurid,  muuseumid-kirikud kui pastahetked. Päevad lõppesid enamasti ühise õhtusöögiga. Ning  eks ole ju vahetunnijutud enamasti sama harivad. Et Austrias algab koolipäev 7.40. Et Portugalis õpetaja palk suureneb vastavuses töötatud aastatega. Kuidas korraldatud koolielu erivajadustega laste koolis Austrias)  Milline on õpetajate ühiskondlik positsioon ühes või teises riigis?

Päristundides oli täna teemaks kuus põhiemotsiooni, aga neid uuesti üle rääkima ei hakka, sest nii Katri kui Gerli on sama koolituse läbi teinud ja pildid-slaididki täpselt samad. Keda ikkagi huvitab, võib vaadata nende blogidest. Emotsionaalsest intelligentsist ka.

KONTAKTID

Kõigepealt teooria

 

ja siis teadagi ka praktika.

Kontaktide teema andis ju palju võimalusi erinevateks praktilisteks harjutusteks, grupi- ja paaristöödeks. Oli päris naljakas. Liikusime vabalt ruumis, üritasime kontakteeruda nii kinnisilmi kui avasilmi, külitsi, seljatsi, sõrmitsi. Seisime pikalt üht sõrme pidi puutes, mediteerisime. Tunniplaanis on selle nimi INDIVIDUAL PRACTICAL ACTIVITY.

NB ! kontaktid ei tohiks olla ka mitte koormavalt tihedad. Vajame õhku! Ja ruumi!

Emotsioonid tõukavad meid tegudele

Nii õpetati meid täna koolis. Et moistusest alati ei aita, vajame tundeid abiks. Kuigi jah, molemad vajalikud.

Tean, et mitmedki meie õpirandurid on sama kursuse labi teinud, seeparast ei hakka koiki labitud teemasid yle kaima. Jatkem meelde põhitõed- me ei saa muuta ennast, kuid saame muuta oma kaitumist.

Opetaja Davide (häälda daavide, mitte david ega deivid vms) on ise emotsionaalne ja kirglik, kuid esimesel paeval tema itaalia aksendiga inglise keelest ysna raske aru saada ja mitte ainult minul. Aga laheb paremaks!

Firenzest. Olen siin korra ennegi kainud, 14 aastat tagasi. Koik turistikohad nahtud ja veidral moel hasti meeleski.Kuid jalutuskaigud viimastel paevadel on andnud hoopis teise arusaamise sellest linnast. Voin lopmatult seista katedraali ees, pea kuklas, ja ei vasi imetlemast.

Tanase paeva nali.

Portugali Fernanda seletab, kuidas nende riigis hariduseluga koik asjad halvasti. Pisa testiga ka pahasti. Aga Soomes, nae, hasti. Vaja oppust votta ja nii tehtigi. Ehitati taiesti uus koolimaja Soome eeskujude jargi, et kyllap siis hakkab neil ka hasti minema. Kui maja valmis ja sisse kolimist plaaniti, ei suudetud otstarvet leida ymmargusele veidrale ehitisele koolimaja ouel. Korge ja konksuline, metallist. Lopuks asjamehed tuvastasid- see olla suuskade hoidmise koht. No et kui lapsed suuskadega kooli tulevad, voivad nad suusad sinna parkida. Fernanda vaitis jumalakeeli, et see koik juhtus pariselt.