Unenäoline Slovakkia / Kadi

Viinist Bratislavasse jõudes avastasin end äkki oma lapsepõlves… Samasugused räämas viiekordsed paneelmajad, bussijaama söökla, lõhnad, tuimade nägudega piletimüügiprouad oma klaaskapis tülpinult tööd tegemas… Vanalinnast, Bratislava lossist ja jõest sõitsin ainult bussiga mööda, kuigi sealt oleks saanud teistpidise nostalgiadoosi – mõned aastad tagasi külastasin Bratislavat oma ansambliga, mängisime siin festivalil ja saime  näha kohalike kontserdikorraldajate äärmist külalislahkust ja hoolitsust. Öömaja oli meil tookord jõel ulpival laeval ja lossimägedes kondamine on väga värvikalt meeles.

Nüüd aga istun munakollasevärvi, konditsioneeritud, wifi ja tasuta kohviga bussis ja alustan sõitu Nitrasse, kusjuures maksan oma ca tunnise sõidu eest 3.50. /Kadi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s