Matemaatik Ameerikas 2

Nagu Te kõik teate, olen nüüdseks juba nädalake Eestis tagasi olnud. Paratamatult jäi aga südames kripeldama üks võlg – siiani pole ma kokku võtnud oma reisi teist poolt. Nüüd aga üritangi oma viga parandada.

Nagu enne mainitud sai, siis peale Cincinnati linnakest lendasingi edasi Põhja Carolinasse, Raleigh linna. Seal võimaldati mul peaaegu kolm nädalat veeta kõige tavalisema Ameerika perakonna seltsis (minu suve kõige veidramad kogemused on pärit just nende majast).

Õnnestus ka plaan auto rentida ning kuni viimaste reisi päevadeni saingi Uberist sõltumata ringi rallida. Seoses rendiauto kaskokindlustusega olin vahepeal sunnitud ka Eestisse helistama, lausa häbi hakkas kui eesti keelne vestlus mind kokutama võttis (olin ju harjunud inglise keelse vestlusega).

autotee
Olla autojuht nendel teedel oli imeline. Sõidurajad on piisavalt laiad, et ka kõige suuremad autod nendele mahusid, inimesed annavad viisakalt teed ja parempööret võib sooritada ka punase tulega (juhul, kui sa kellelegi ette ei keera muidugi). Suunatulesid näitavad nendel teedel aga ainult turistid. Selliseid kummagis suunas kolme-nelja realisi kiirteid on riigis igalpool ja nii mõnelgi juhul viivad need ka läbi kesklinna.
20369084_1591336207564937_7265959380272695585_o
Kuna turistina puudus mul võimalus kasutada enda jaoks tuttavat kööki, siis rämpstoitu sain ma vältida vaid oma reisi kolmel viimasel nädalal. Sõbra ema, kes kokkab igal õhtul oma perele uue toidu (pirtsakate lastelaste puhul mõnikord lausa kolm erinevat toitu), vedas mind seoses sellega ka erinevatesse toidukauplustesse. Pea iga päev. Siin pilt ühest huvitavast võimalusest tervisetoidu kaupluses – lõigu ise endale gripp kotti poes kasvatatavaid maitsetaimi.
rand
Virginia rand Atlandi ookeani ääres oli imeilus. Liiv oli puhas ja isegi promenaadil julgesin paljajalu käia. Soovijatel oli võimalik väikese tasu eest kaidel ka kalastada. Tänu sellele sain kohtuda krooksuva kalaga. Ma ei tee nalja – kala krooksus täpselt nagu konn. Selle tõttu ongi liigi nimi croacker (eesti keeles “krooksuja”).
väike swizerland
Põhja Carolina mägedes leidsin ka sellise külakese. Ja tõesti, nii mõnigi majake oli Šveitsis mägimajade stiilis ehitatud. Isiklikult arvan, et küla sai nime pigem enne neid maju, sest teed mägedes olid täpselt sellised (vt järgmist pilti)
väike swizerland 2
Tunne oli nagu oleks Euroopas tagasi – Ameerikas polulaarsed hiigel-laiad sõidurajad olid kadunud ja ühendriikide keskmised autod mahtusid vaevu-vaevu teineteisest mööda meenutades kahesuunalisi tänavaid Nõmme elamurajoonis.
nelijärve
Poleks lähedalasuvalt kiirteelt autode mürinat kuulda olnud, oleksin võinud vanduda, et viibisin Nelijärvel. Vesi oli muidugi aga soojem kui mõnel mehel vannivesi, palavast suvepäevast ma jahutust ei leidnud.
drag
Ka meelelahutust pakutakse teisel pool ookeani absoluutselt igale maitsele. Oma eelviimasel õhtul sattusin ma näiteks “drag queen” etteastet vaatama. Tegemist on siis sünnipäraselt meesterahvastega kes esinevad naisteks riietatuna. 

Kahjuks õnnestus mul paar päeva enne Eestisse naasmist liiklusõnnetusse sattuda (minu autole tagurdati parklas otsa). Alles nüüd, kaks nädalat hiljem, olen meili teel ja suure sõja saatel vastavad inimesed selle kallal tööle saanud, et mina paarituhande dollarilist remonti kinni ei peaks maksma. Õppetund oli aga korralike – ära alahinda Ameerika bürokraatiat.

Olgugi, et reis oli vägev ja mõtlemisainet on nüüd terveks õppeaastaks, on kodus tunduval parem. Võrreldes eluga meil on õpetaja töö Ameerikas riiklikult väga reguleeritud – õpetama peab ainult nende õpikutega, mis neile ette antakse, ja ainult neid teemasid, mis õpikus kirjas on. Ka kooli ja riigi poolsed reeglid on nii karmid, et omaalgatuslikud tunnid õues, kus saaks näiteks kolmnurki nööri ja kriidiga asfaldile joonistada, ei tule kõne allagi. Leian, et selliselt kellegi kolmanda poolt kirja pandud programm tapab õpetaja loovust ja motivatsiooni. Motivatsioonitu õpetaja on aga kasutu õpilastele.