Ateena.Glyfada

Hei. Täna hommikul alustasin oma teekonda Ateenasse. Ja kaua ei võtnudki aega esimeste juhtumisteni. Astusin rõõmsalt tolli, asetasin asjad kastidesse ning värav piiksus. Olin nimelt unustanud jalanõud jalga. Katsel 2 hakkas värav jälle piiksuma. Seekord oli mul au läbida lõhkeainete tuvastamine .  Ja juba nägingi oma kaste ruleerimas lähemale. Esimene jõudis minuni, teine jäi pidama kurvalt teisel pool vaheseina. Ei, nad ei teinud võistu sõitmist, hoopis noorhärra tundis huvi,mis lukuga väikestes kottides on. Tollimehe näol oli unustamatu ilme, kui ta kaevas välja paar pisikest šampoonipudelit, mis ei olnudki kilekotis. Piinlik muidugi.

Naabriteks sattusid lennukis imearmsad noored lapsevanemad, kellel umbes pooleteist aastane põnn kaasas. Taevas olgu tänatud tänapäevaste tahvelarvutite ja Maša ja karu eest.Huvitav, mida väikesed lapsed arvavad kõrvade plõksumisest?

Saabus õnnis vaikus, mida aeg ajalt katkestasid kaasreisijate vestluskatked. Igal ametil on omad jutud. Mul õnnestus meditsiinivallas targemaks saada. Kas ehk peaks ka lennukis kõrvatroppe kasutama?

Kohale jõudes õnnestus mul seekord ka kohvriga taaskohtumine esimesel katsel. Muidugi olin seekord täielikult ettevalmistatud. Kirjed kohvri sees ja peal, pilt telefonis, vahetusriided ja muu pudipadi käsipagasis ilmselt aitasid natukene ka. Ega küll ju küllale liiga ei tee.

Ja soe on, väga soe. Huvitav, kas kreeklased söövad kogu aeg kodust väljas?

Homsest siis koolitama.

 

 

 

 

 

One thought on “Ateena.Glyfada”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: