Neljas päev

Väga spetsiifiline: erinevate pagulas -ja migrandigruppide integreerimine ja segregatsioon. Nii rahvustepõhine, usupõhine. Erinevate gruppide vahelised konfliktsed situatsioonid ning nende lahendamise metoodika. Eraldi käsitletavad lähenemised ja arusaamade muutmise võimalused. Ühesõnaga-kas on võimalik reaalsust muuta või ei….

Kolmas päev

Teemaks pôgenike ja migrantide laste inimôigused ning nende kaitsmine. Jällegi teema, millele häid ja üheseid lahendusi pole kahjuks kusagilt vôtta. Et milles need lapsed siis süüdi on? Poliitikute, vanemate, täiskasvanute tihtipeale pöörastes ja läbimôtlemata otsustes ei saa ju lapsed kaasa rääkida. Küll aga tagajärjed on ka nende jaoks reaalselt olemas. Kujutades ette elu kusagil laagris, magades maa peal ja süües/pestes siis, kui kellelegi tuleb pähe môte sellega hetkel tegelda… Aga kui ei tule?

Kurb, kuri ja keeruline on maailm rohkem, kui tahaksime…

Teine päev

Väga praktiline-mida ikkagi teha umbes 40 miljoni ilmapidi ringipaisatud inimesega…

Kas nimetatud küsimus meid hetkel puudutab on iseasi. Küll aga on môistlik omada plaani B juhuks kui mittetôenäolisena tunduvad asjad kogemata tôeks osutuvad. Tulekahju ajal pole kaevukaevamisel enam môtet.

Esimene päev

Ôpitud nii et seda nägu. Väga suur grupp-20 inimest. Väga mitmekultuuriline: Saksamaa, Kreeka, Suurbritannia, Norra/Uus-Meremaa, Serbia. Koolitajaks Mr. Mick Iirimaalt.

Teemad rasked ja Eestit hetkel veel mittelôhkuvad-migratsioon, immigratsioon, pagulased, tagasipöördujad.

Ja mis vahe on pagulasel ja migrandil?

Vaid üks sôna: tahe. Kas inimene on tahtlikult vôi tahtmatult elukohariigi vahetanud.

Palju môtteainet igal juhul…