Minu Horvaatia. Epp vol 7

Laupäev, kursuse viimane päev. Kogunesime kell 10 juba tuttaval Tesla uulitsal. Belgia esindus oli küll puudu, kuna nemad lahkusid juba varakult kodu poole. Meie Dario oli valmistunud ja kostitas meid kohalike hôrgutistega enne tunnistuste jagamist. Jälle oli toredasti näha Pôhja ja Lôuna inimeste erinevust: esimesed surusid pidulike tôsiste nägudega Dariol kätt, poole suunurgaga tagasihoidlikult naeratades. Lôuna inimesed kilkasid, hüppasid naerdes Dariole kaela, musigi anti 😁. Seega peaks lõpetuseks ja antud kursuse valguses andma ka Dario soovituse siinkohal edasi: kasutage Fjakat. Fjaka on vahemere elustiil, otsetõlkes tähendab Fjaka kulgemist. Vähem muretsemist asjade pärast ning rohkem rahu ja rõõmsat, positiivselt lapselikku ellusuhtumist ei peaks küll kellelegi kurja tegema.

Seega võib Minu Horvaatia lõppenuks lugeda. Aga igas lõpus on uus algus – seega Fjaka😁😜😁

Minu Horvaatia. Epp vol. 6

Reedene koolipäev algas masendavalt vara-kogunesime Tesla uulitsa koolimaja juures juba kell 7. Põhjuseks sellise kellaaja valikul oli see, et neljapäeva õhtuks oli temperatuur päikselisel tänavapoolel tõusnud +48 kraadini. Sellises põrgupalavuses õuejoogat juba ei tee. Seega alustasime enne kukke ja koitu, et kuuma eest varjule saaks keskpäevaks. Koht vaimsete praktikate jaoks oli imeline: vana vesiveski jõe kaldal, hiigelsuured mäed kahel pool. Treenereid oli lausa kaks, Vana (kes polnud grammigi vana, vaid kena noorukene neiu) ja abilisena kaasas teine treener. Alustasime loenguga joogaharjutuste ning mediteerimise mõjust nii täiskasvanutele kui ka lihtsamal moel teostatuna lastele. Seeria kasulikke ning kõigile jõukohaseid harjutusi peaksid igasugused halvad ja stressitekitavad mõtted peletama ning tasakaalustama ja rahustavalt mõjuma nii meelele kui kehale. Peale joogaplokki oli va bastava hingamise plokk, mis oli küll väga harjumatu ning algajale ka keeruline, kuid niivõrd-kuivõrd saime hakkama. Hommikupooliku lõpetas mediteerimine kose kaldal, imeline loodus ja tsikaatide lõputu sirin uinutas nii mõnegi mediteerija magusasse unne 😁. Oli väga huvitav, hariv ja mitte nö peavoolu kuuluv õppetund.

Päeva teine pool oli pühendatu mindfulnessile ehk kohalolekule. Seda viis läbi meie sõber ja mentor Dario, kelle PhD psùhholoogiast kindlasti antud kursusele oma värvingu lisas. Mindfullnessi loetakse moodsama, holistilise suuna esindajate poolt üheks olulisemaks praktikaks. Mõte on praktiseerida nö kohalolekut siin ja praegu, nii oma emotsioonide, mõtete ja füüsilise kehaga. Inimesed elavad palju minevikus, eriti vanemad inimesed, või tulevikus, nagu noored. Inimese peas ketrab katkematu mõtete vool, keskmiselt 60 000 môtet ööpäevas ja uuemate uuringute järgi on neid 86% negatiivsed, hirmud, paanikahood jne. On olemas tehnikaid, mille teadlikul kasutamisel saab môtetele nö punni ette lüüa ja lasta vaimul ja ka füüsisel puhata. Tegemist on ühe keerulisema praktikaga, kuna môtete juhtimine tundub algul lausa vôimatuna. Saime algteadmisi ning suure huvi asjaga edasi tegeleda.