PBL või siis Project based learning Berliinis

Tere kõigile!

12-16. August olin Berliinis Erasmus+ koolitusel “Project Based Learning in the Classroom” (tõlkes siis “Projektipõhine õpe klassiruumis”). Koolitusele jõudes oli mulle väike üllatus, kuna 98% minu klassikaaslastest olid Hispaaniast (peale minu oli veel üks inimene Belgiast). Lisaks inglise ja saksa keelele sain ka hispaania keelt harjutada. Klass oli väga tore ning meeldiv! 🙂

IMG_2329_(1)

Räägime siis ka kursusest. Alguses arvasin, et koolitus on lihtsalt erinevate projektide kohta, mida õpilased saavad tunnis teha (nt. täna teeme plakati sellel teemal jne), aga projektipõhine õpe on erinev. Õpetaja küsib tunnis küsimuse/esitab probleemi, mis on õpilastele tähtis ja huvitav (õpetaja ise teab, mis teema võiks tema õpilasi huvitada) ning õpilased ISE valivad, mis projekti nad soovivad teha (kas plakat, video, suuline esitlus, näident jne). See on õppijakeskne õpe, kus suurem fookus on “pehmetel oskustel” ehk soft skills, nagu kommunikatsioon, aja planeerimine, juhtimisoskus, kuulamine jne.

Siin esitatud on, mis vahe on projektil ja projektipõhisel õppel. Projektipõhisel õppel on tähtis grupitöö, õpilased teevad kõik töö ise valmis (õpetaja ainult suunab ning annab tagasiside), küsimusele mida nad vastavad on seotud päris eluga ning nende projekt võib seda päriselt ka lahendada. 

Kuna projektipõhine õppe all mõeldakse grupitööd, siis meile soovitati mitu erinevat moodi, kuidas lapsi gruppidesse jagada:

  1. VARK test – see test on ka muidu väga huvitav ja soovitatav asi, mida õpilased saaksid teha. Seal on umbes 16 küsimust ning lõpus õpilased saavad teada, kuidas nad õpivad kõige paremini (visuaalselt, läbi kirjutamise/lugemise, füüsiliselt läbi proovides, kuulates). Test on siin http://vark-learn.com/vark-kusitlus/, seda saab ka välja printida. Õpilasi võib panna ühte gruppi, kus näieks ühes grupis on need, kes õpivad visuaalselt kõige paremini jne. See aitab ka õpetajal enda õpilasi parem tunda.
  2. Iseloomu poolest – näiteks rühmas peaks olema üks liider, kes räägib palju, võtab enda peale liidri rolli ning üks vaiksem inimene, üks tugevam ja üks nõrgem õpilane jne.
  3. Enda valik – eks õpetaja teab ise enda õpilasi kõige paremini ning kes võiksid kellega proovida koostööd teha.

Selleks et, muuta grupitööd paremaks, õpilastele võib jagada tööülesanded: koordineerija (tema jälgib, et kõik teeksid enda tööd ning osaleksid grupitöös), ülesmärkija (tema kirjutab tähtsamad grupi ideed ning mõtted alla, teeb kokkuvõte), esineja (räägib ning esineb grupi eest), ajahoidja (kontrollib, et grupp oleks graafikus ning tuletab meelde palju aega on jäänud), uurija (kes uurib informatsiooni), kontrollija (kontrollib teiste töid, parandab vigu) jne.

Projektipõhisel õppel on väga tähtis, et küsimus või probleem, mida õpetaja esitab on eluline ning õpilaste projektid on tõelised lahendused. See, mida nad teevad omab tähtsust ning võib ka päris elus olla kasutatud. Väga tähtis, et lõpuprojekti esitatakse suuremale publikule – teised õpetajad/õpilased, vanemad, linna elanikud, mõne ettevõtte esindajad jne.

Siin on mõned PBL küsimuse näited:

Nt. Kuidas sa kujundaksid uut kooli? Kuidas robootika saab muuta meie kooli? jne

Siin on kasulikud lingid PBL kohta: link, link 2

See on väga huvitav võimalus õpilastel planeerida midagi suuremat ning ka õpetajatel koostööd teha. Projekti küsimus võib hõlmata mitu õppeainet ning projekti tegemine võib toimuda mitmes klassis (nt mitte ainult inglise keeles, vaid ka kunstis). Üks idee on, et õpilased võiksid mõelda, kuidas muuta kooli hoovi. Sealt tulevad erinevad projektid (kas brošüür, plakat, äkki keegi teeb midagi füüsilist jne), siis õpilased mitte ainult mõtlevad, mida saaks teha, vaid peavad ka ressursse ja kontakte otsima. Näiteks, soovivad skateparki, nad peavad seletama miks seda on tarvis , mis on plussid ja miinused, kust seda oleks võimalik saada, palju see läheks maksma, palju ruumi see võtaks jne). See on eluline probleem, mida õpilasi huvitab ning nad tunnevad, et nad teevad midagi tähtsad, mitte ainult hinde pärast.

Meile tutvustati ka palju ICT vahendeid, mida ma tutvustan ning õpetan kasutada järgmises postituses.

Päikest! ♥♥

Eliza P

PBL Berliinis: IKT vahendid

Tere kõigile!

Siin postituses tutvustan ning õpetan kasutada erinevaid ICT vahendeid, mida õpilased saavad kasutada oma projektides, kodutöödes ning õpetajad enda töös, selleks et muuta tunni huvitavamaks. Selle asemel, et kirjutada, arvan, et kõige kiiremini ning kergem on õppida läbi video (kui keegi näitab ette), siis saate alati tagasi tulla ning uuesti vaadata kui midagi ununes. Kasutan seda lehekülge filmimiseks.

Seletan ainult need, mis mina arvan võivad olla kasulikud, aga siin on veel erinevaid vahendeid: https://padlet.com/ildefaedis1/icttools

LISAN KÕIK VIDEO SELETUSED SIIA (wordpress ei lase videod lisada)

♦KAHOOT! – seda ma arvan kõik teavad, aga nüüd seletan ka korralikult kuidas seda kasutada. Kahoot! sobib testide tegemiseks nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpilased vastavad küsimustele läbi telefoni või tahvelarvuteid. https://kahoot.com/

♦PADLET – Blogi, kuhu saavad kõik postitada, väga visuaalne. Õpilased saavad filmida video, teha ning laadida pilte ülesse. On võimalik ka kommenteerida ning like panna postituste alla. Hea koht kuhu saab huvitavat materjali õpilastele lisada ning ka õpilastele huvitav koht mõne kodutöö või projekti tegemiseks. https://padlet.com/ 

♦LYRICTRAINING – See sobib inglise keele õpetajatele. Õpilased kuulavad laulu ning peavad lisama puudu olevad sõnad. Saab valida raskust, ise soovitav kõige kergemat valida. https://lyricstraining.com/

♦PREZI – Siin saab teha PowerPointe. Nad on palju huvitavamad ja lõbusamad kui need, mis tehakse Microsoft PowerPointis. Sinna saab ka lisada juba valmis olevaid powerpointe, mis olid tehtud teises programmis, ning Prezi muudab seda huvitavamaks.  https://prezi.com

♦THINGLINK – Tavalisele pildile, 360 pildile või 360 videole saab lisada linke, pilte, videoid jne. Õpilased vajutavad märgile ning avab, seda mida õpetaja on lisanud (näiteks wikipedia lehekülg). Hea ja huvitav koht kuhu õpilastele lisada lisamaterjali, õppematerjale. https://www.thinglink.com/

 

Teised huvitavad programmid:

https://quizizz.com – erinevad testid inglise keeles (seal on kõik õppeainete omad).

https://coggle.it/ – mõistekaartide tegemine

Expeditions (äpp) – see on ainult tahvelarvutitele ja telefonidele. Nagu Google Maps, kus lapsed saavad reisida ja vaadata erinevaid kohti maailmas.

 

Need on siis mõned programmid, mida võiks tundides kasutada, et muuta tunni huvitavamaks! Loodan, et seletused aitasid (neid peab alla laadima).

Päikest! ♥♥
Eliza P

Firenze viib 21. sajandisse ehk õppetunnid õpetajale ehk mõned väga olulised mõtted, ilma milleta ei saa elada, II osa

Tere taas!

Praeguseks hetkeks on minu kahenädalase koolituse esimene moodul lõppenud ja minu jaoks ka teine. Kuna minu õepoeg läheb Helsingis homme, 8.08, esimesse klassi, lendan sinna. Soovige edu, sest ma unustasin kampsuni koju … See selleks. Jätkame koolituse teemadel.

21. sajandi õpetamise esimene moodul lõppes loovülesandega: kujutada haridust kasutades pliiatseid, kriite, vildikaid jmt. Jagan teiega meie grupiliikmete töid, nende lahkel loal. Tõlgendamisvabaduse jätan igale ühele endale, sest hariduses ei saa öelda, et on õiged ja valed vastused, pigem erinevad lähtekohad ja lähenemised.

Mõned lähenemised, mida vaatlete, on õpetajakesksemad ja teised rohkem õppijale suunatud. Mõni kujutab üldse õppimist, milles osalevad nii õpetaja kui õppija.

Tahan välja tuua ühe vahva mõtte, mille ma sain. Üks töödest andis võimaluse vaadelda õppijat kui kaktust: okkaline ja tundub, et pahur ja ei saa millestki aru, pealtnäha ei arene kuhugi suunas. Siiski, kõik see tarkus (oskused, teadmised, kogemused) kogub ta endasse nagu kaktus vett ja kasvab ning jääb tänu sellele ellu. Oleme siis oma kaktuste vastu lahked. 🙂

Oota hetk, enne kui hakkad pilte vaatama ja mõttesse jääd. Koolituse teine moodul algas taaskord tutvumise ja koolide esitlemisega, kuna seltskond oli uus. Kolme daamiga olin laupäevasel ekskursioonil kohtunud, kuigi nad oli eelneval nädalal olnud teisel koolitusel. Hea küll, mis point on, sa küsid? Sain kogeda, et õpetaja vajab eriti suurt portsu eneseteadvust (self-awareness). Miks? Ei ole midagi hullemat kui koolitusel osalev õpetaja, kes ei austa oma kaaslasi ega koolitajat. Ükskõik kui tähtis keegi (arvab, et ta) on, vahet ei ole: grupitöö ajal tuleb teha grupitööd, loenguosa ajal tuleb kuulata ja mitte oma telefoni näppida, kui koolitaja jagab juhiseid ülesande jaoks, ei ole viisakas hakata kohvi tegema jmt. Rääkimata emakeeles kõvahäälselt lobisemisest. See on meeldetuletus iseendale jälgida hoolega oma hoiakut, suhtumist ja käitumist tööl, kodus ja puhkehetkel. Ei muud.

Muidugi sain teisest moodulist mitu ideed, mida uuel kooliaastal rakendada, et noortel vahvam oleks koolis käia. Ma veel ei hakka neid jagama, sest pean need enda jaoks selgemaks mõtlema ja plaani tegema, kuidas neid rakendada, et nad efektiivsed oleksid. Kellel huvi, siis võib, taaskord, aasta lõpu paiku küsida: “Kuidas töötas? Mis seekord teisiti tegid?”

Kui juba lobisemiseks läks, siis koolituse teine moodul keskendus kompetentsidele ja ülekantavatele oskustele. Me teame, et EL on välja töötanud kompetentsid, mis on iga aine ja tegevuse keskmes koolis. Samal ajal on oluline meeles pidada, et võtmekompetentsid on tihedalt seotud ülekantavate oskustega, ehk oskuste paketiga, mis ei jäta inimest üheski olukorras hätta. Räägime täpsemalt kriitilisest mõtlemisest, loovusest, ettevõtlikkusest, probleemide lahendamisest, riskianalüüsist, otsustamisest, konstruktiivsest tunnetega toimetulekust. Need oskused on kui taustavalgus saavutamaks kompetense, mida me kõik hästi teame.

Luban, et toon eelviimase deepi mõtte. Aastaid tagasi avastasin Ameerika juhtimis- ja motivatsiooniguru Simon Sineki põhimõtte “Start with why” (Esmalt küsi miks). Tundub, et see küsimus on hariduses ja kasvatuses aina põletavam. Kujutle endale kolme ringi, mis on üksteise sees. Kõige sisemise ringi keskel on küsimus “Miks?”. Sisemine ring kannab küsimust “Kuidas”. Välimine ring määratleb “Mida?”. Olen püüdnud ühel või teisel viisil seda järgida kõiges, mida teen. Esmalt küsin “Miks?” ja kui ma sellele vastuse leian, siis asun meetodi ja sisu juurde. Tihti teeme koolis vastupidi: keskendume sisule ja unustame, et sellel kõigel on põhjus, miks. Õpilased ostavad miks me midagi teeme, mitte mida. Ja võibolla ostaksid seda ka kassid.

Viimaks, viimasel kahel päeval jäi kõlama mõte, et ohtlikem õpetaja jaoks on mugavus. Samas jääb alati hirm, kas see toimib ja ega ma lolliks ei jää.

Nüüd siis mõtteainet, milline on haridus.

IMG_3532IMG_8437IMG_7618IMG_6299IMG_5016IMG_4904IMG_5356IMG_2669

Firenze viib 21. sajandisse ehk õppetunnid õpetajale ehk mõned väga olulised mõtted, ilma milleta ei saa elada

Tere kõigile!

Öeldakse, et hea koolitunni või koolituse puhul on tähtis, et oleks kas või üks asi, mida õppija on õppinud. Ma siis mõtlesin, et panen kirja, mida ma õppinud olen. Või vähemalt tähele pannud, seda kas ma midagi õppisin saab hiljem näha.

Esiteks, see ei ole midagi, mida ma nüüd õppisin, aga ühel õpetajal on koolitusel hea tõdeda, et: “Jajah, ma juba teadsin seda küll, aga ma kordan üle, nii saan aru, et ma ikka asjast tean.” Nii ka mina. Mõte on selles, et õpib see, kes kaasa räägib. Päris mitmel korral kui olen saanud endale mõne mõtte, märksõna vm olulise tähelepaneku kirja panna, on sellele eelnenud tiraad, mille olen pidanud kogu grupile, ja mõistagi mõnel väga olulisel teemal, sest ilma minu kommentaari ja input-ita ei saaks grupp rahulikult ju edasi õppida.

Näiteks. Arutlesime teemal, kas ja kui palju on oluline ikka seda positiivset tagasisidet anda. Minu peas just hulganisti mõtteid ei olnud, aga pidasin siiski vajalikuks suu lahti teha ja oma panuse anda. Nimelt, juuni lõpu ja lõviosa juulit veetsin Londonis CELTA koolitusel, mille endale ise organiseerisin ja mille eest sain Kaialt noomida, et ma peaksin puhkuse ajal vähem aju kasutama. Igatahes, panin praeguse ja CELTA koolituse mõtted kokku ja sain tulemuseks taolise: CELTA-l saime iga päev oma TP-le (teaching practice) tagasisidet vormis *above standard: tähelepanekud, mis olid eriliselt hästi tehtud ja siis *action point-id: teemad, mida järgmises TP.-s tuleb arendada. Nüüd lõi minul lambike põlema: mis oleks kui kasutaks seda õpilaste peal? Teeks neile vihiku, kuhu saab iga koolinädala kohta kirjutada a) õpilane oma abive standard ja action pointid ja siis õpetaja lisab sinna infot juurde.

Ma tean küll, mis te mõtlete, et see tekitab liiga palju tööd? Tõsi ta on, aga mina ise saan seda kasutada ja loodan, et toimib hästi, küsige detsembris uuesti selle kohta ja vaatame, mis näo ma teen.

Edasi. Rääkisime intelligentsusest. See on teema, mis mind kohe sütitab, sest see on väga oluline ja siin tuleb mõista paari oluölist aspekti. Siinkohal tahan tänada oma perekonda ja sõpru selle imelise Oscari võitmise eest – ei, ei, oota, see pole õige … Tegelikult tahan tänada Endrikut, kes tuletas mulle kevadisel koolituspäeval meelde Carol Dwecki ja tema raamatut “Mindset” – küll on hea, et ma selle Londonis raamatupoest leidsin! Vahemärkus: mulle ei meeldi digiraamatut lugeda. Teema juurde tagasi tulles ütleb Carol Dweck – ja paljud teadlased ning asjapulgad peale tema -, et intelligentsus ei ole fikseeritud kogum, vaid võimekus, mida saab arendada. Andsin selle info edasi ka oma õppegrupis ja minule eelnevalt ja järgnevalt väljendas sama mõtet 5 erinevat inimest. Kui vahva kui on õpetajad, kes usuvad, et lapse intelligentsust saab arendada! Dweck ütleb, et mõtteviisi on kahesugust: fixed (fikseeritud) ja growth (kasvule suunatud). Inimesed, kellel on growth mindset võtavad positsiooni, et alati ei pea kõik täiuslikult välja tulema ja juhul kui ei tule, siis nad ei ole läbi kukkunud. Vastupidi, nad on andnud endast parima ja see teeb nad edukaks. Mitte edu ise pole lõppeesmärk, vaid proovida, pingutada, õppida kogemusest ja edasi minna.

Võib arvata, et me ainult tähtsaid ja ülepeakaela suuremaid-kui-elu teemasid arutasimegi koolitusel, aga ei. Me tegime näputööd ka. Nimelt, tutvustas meie koolitaja, Iaco(po) meile ed.ted.com videotunni loomise tööriista. Ma pean ütlema, et see täitsa meeldis mulle: saan võtta meelepärase video, nt YouTube-ist ja selle ümber tunni luua, koostades küsimused ja aruteluteemad jne. Kel on huvi, võin juhendada, kuidas seda teha. Neile, kes sellel koolitusel käinud on ja juba teavad: äge, eks!?

Tänaseks veel viimane mõte. Teisipäev algas kõva pauguga (tegelikult mitte, aga kujutame ette, et käis kõva kõmakas): sotsiaalmeedia on sõltuvust-tekitav. Uudis küll jah. Rääkisime tehnoloogiast klassiruumis ja meie eludes üldse. Õnneks oli sel ajal mu telefon vagaselt kaugel eemal klassitoa nurgas ja ei seganud, huuh. Tõesti, meie vajadus sotsiaalmeedia ja tehnoloogu järgi on nii suur, et see tundubki normaalne. Ei ole. Inimene, aga laps eriti, vajab paberilt lugemist, käsitsi kirjutamist ja reaalseid kogemusi. Vestlusest tuli välja huvitav tõsiasi: Hispaanias nt on keelatud kasutada telefoni kooli viibimise ajal. Ungaris ollakse väheke liberaalsemad, aga siiski karmid. Iirimaal seadust pole, aga ranged ollakse koolis sellegipoolest. Itaalias on nii ja naa. See pani mind sügavalt mõtlema, et ma olen, vahest, tehnoloogiat tunnis liiga vähe kasutanud. Samas, olen vestelnud andragoogika professor Larissa Jõgiga ja tema ütleb, et uuringud ei näita, et vidinate kasutamisel üldse mingi tulemus õppimisele oleks. Inglise keele õpetaja Ungarist, Andrea, ütles, et tema õpilased õpivad sõnu küll paremini (selgeks) paberit ja pliiatsit kasutades kui Quizleti.

Jätan selle tehnoloogiamõtte meelega siia viimaseks. Küll on hea, et täna saan arvuti koju jätta ja võtta pastaka ja märkmiku kaasa ja mõtteid kristseldada, et siis paari päeva pärast uus ja huvitav postitus (arvutis) kirjutada.

Arrivederci! Ahjaa, prossima fermata Europass.