Firenze viib 21. sajandisse ehk õppetunnid õpetajale ehk mõned väga olulised mõtted, ilma milleta ei saa elada, II osa

Tere taas!

Praeguseks hetkeks on minu kahenädalase koolituse esimene moodul lõppenud ja minu jaoks ka teine. Kuna minu õepoeg läheb Helsingis homme, 8.08, esimesse klassi, lendan sinna. Soovige edu, sest ma unustasin kampsuni koju … See selleks. Jätkame koolituse teemadel.

21. sajandi õpetamise esimene moodul lõppes loovülesandega: kujutada haridust kasutades pliiatseid, kriite, vildikaid jmt. Jagan teiega meie grupiliikmete töid, nende lahkel loal. Tõlgendamisvabaduse jätan igale ühele endale, sest hariduses ei saa öelda, et on õiged ja valed vastused, pigem erinevad lähtekohad ja lähenemised.

Mõned lähenemised, mida vaatlete, on õpetajakesksemad ja teised rohkem õppijale suunatud. Mõni kujutab üldse õppimist, milles osalevad nii õpetaja kui õppija.

Tahan välja tuua ühe vahva mõtte, mille ma sain. Üks töödest andis võimaluse vaadelda õppijat kui kaktust: okkaline ja tundub, et pahur ja ei saa millestki aru, pealtnäha ei arene kuhugi suunas. Siiski, kõik see tarkus (oskused, teadmised, kogemused) kogub ta endasse nagu kaktus vett ja kasvab ning jääb tänu sellele ellu. Oleme siis oma kaktuste vastu lahked. 🙂

Oota hetk, enne kui hakkad pilte vaatama ja mõttesse jääd. Koolituse teine moodul algas taaskord tutvumise ja koolide esitlemisega, kuna seltskond oli uus. Kolme daamiga olin laupäevasel ekskursioonil kohtunud, kuigi nad oli eelneval nädalal olnud teisel koolitusel. Hea küll, mis point on, sa küsid? Sain kogeda, et õpetaja vajab eriti suurt portsu eneseteadvust (self-awareness). Miks? Ei ole midagi hullemat kui koolitusel osalev õpetaja, kes ei austa oma kaaslasi ega koolitajat. Ükskõik kui tähtis keegi (arvab, et ta) on, vahet ei ole: grupitöö ajal tuleb teha grupitööd, loenguosa ajal tuleb kuulata ja mitte oma telefoni näppida, kui koolitaja jagab juhiseid ülesande jaoks, ei ole viisakas hakata kohvi tegema jmt. Rääkimata emakeeles kõvahäälselt lobisemisest. See on meeldetuletus iseendale jälgida hoolega oma hoiakut, suhtumist ja käitumist tööl, kodus ja puhkehetkel. Ei muud.

Muidugi sain teisest moodulist mitu ideed, mida uuel kooliaastal rakendada, et noortel vahvam oleks koolis käia. Ma veel ei hakka neid jagama, sest pean need enda jaoks selgemaks mõtlema ja plaani tegema, kuidas neid rakendada, et nad efektiivsed oleksid. Kellel huvi, siis võib, taaskord, aasta lõpu paiku küsida: “Kuidas töötas? Mis seekord teisiti tegid?”

Kui juba lobisemiseks läks, siis koolituse teine moodul keskendus kompetentsidele ja ülekantavatele oskustele. Me teame, et EL on välja töötanud kompetentsid, mis on iga aine ja tegevuse keskmes koolis. Samal ajal on oluline meeles pidada, et võtmekompetentsid on tihedalt seotud ülekantavate oskustega, ehk oskuste paketiga, mis ei jäta inimest üheski olukorras hätta. Räägime täpsemalt kriitilisest mõtlemisest, loovusest, ettevõtlikkusest, probleemide lahendamisest, riskianalüüsist, otsustamisest, konstruktiivsest tunnetega toimetulekust. Need oskused on kui taustavalgus saavutamaks kompetense, mida me kõik hästi teame.

Luban, et toon eelviimase deepi mõtte. Aastaid tagasi avastasin Ameerika juhtimis- ja motivatsiooniguru Simon Sineki põhimõtte “Start with why” (Esmalt küsi miks). Tundub, et see küsimus on hariduses ja kasvatuses aina põletavam. Kujutle endale kolme ringi, mis on üksteise sees. Kõige sisemise ringi keskel on küsimus “Miks?”. Sisemine ring kannab küsimust “Kuidas”. Välimine ring määratleb “Mida?”. Olen püüdnud ühel või teisel viisil seda järgida kõiges, mida teen. Esmalt küsin “Miks?” ja kui ma sellele vastuse leian, siis asun meetodi ja sisu juurde. Tihti teeme koolis vastupidi: keskendume sisule ja unustame, et sellel kõigel on põhjus, miks. Õpilased ostavad miks me midagi teeme, mitte mida. Ja võibolla ostaksid seda ka kassid.

Viimaks, viimasel kahel päeval jäi kõlama mõte, et ohtlikem õpetaja jaoks on mugavus. Samas jääb alati hirm, kas see toimib ja ega ma lolliks ei jää.

Nüüd siis mõtteainet, milline on haridus.

IMG_3532IMG_8437IMG_7618IMG_6299IMG_5016IMG_4904IMG_5356IMG_2669

3 kommentaari “Firenze viib 21. sajandisse ehk õppetunnid õpetajale ehk mõned väga olulised mõtted, ilma milleta ei saa elada, II osa”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s