Selge, et olin sattunud kursusele, mida polnud mõelnud ega soovinud. Ja mitte ainult mina. Meie rühma sakslased olid end kirja pannud draamakoolitusele, aga jõudsid samuti kriitilise mõtlemise kursusele teadmisega et “its almost the same”. Hariv, õpetlik ja huvitav oli see nädal sellegipoolest.
On hea olla osaline ERASMUS+ ettevõtmistes, teha ühisprojekte, grupitöid, kohtuda paljude riikide õpetajatega, pidada lõbusaid vahetunnivestlusi, kuulata kolleegide kogemusi.
Palju infot kliimasoojenemise teemal. Kas ja kui palju inimene suudab muutusi mõjutada? Kasutan vähem autot? Ei lenda lennukiga? Lõpetan lihasöömise? Kaugelt mõjukaim vahend kliimasoojenemisega võitlemisel on tegelikult järeltulijate arv. Saa üks laps vähem!
Kriitilisest mõtlemisest. Palju selgemaks sai pilt sellest, millised eelarvamused takistavad meil asju selgesti nägemast, kuidas argumenteerida, analüüsida, hinnata.
Meie õpetajad olid rõõmsad, entusiastlikud ning pädevad omal alal. Vahel kippus teema käsitlus küll loenguks kujunema ning see ei innustanud alati kaasa mõtlema, ei pidanud pidevalt valvel ja valmis olema oma arvamust ütlema ja mõtteid selgitama.

