Aughrim

Kohalejõudmine Aughrimi võttis aega terve päeva. Vaja läks kahte lennusõitu ja poolteist tundi bussisõitu. Maaliline Aughrimi küla asub Dublinist 90 km kaugusel Wicklow’i mägede süles, mis on kirjatud lammastega. Külas on madalad majad ja kiviaedadega lillerohked aiad. Koolitus- ja majatuskohaks on Lawlwlessi hotell, mis on ehitatud 1787. aastal.
Õhtuks jõudsid kõik osalejad kohale ja toimus esimene tutvumine. Sellel koolitusel osaleb 14 inimest, minu suureks rõõmuks veel kolm eestlast. Soomlaste ja eestlaste tasakaalukusele ja reserveeritusele on kontrastiks kreeklaste, portugaallaste, itaallase ja hispaanlase särtsakus ja elurõõm.
Tõotab tulla huvitav ja lõbus koolitus!

Krista koolitus Iirimaal

Teema: “Grupidünaamika ja sotsiaalsed oskused klassiruumis”
Aeg:  29. juuli – 5. august 2017
Koht: Aughrim, Iirimaa
Koolitusfirma: European Bridges Consulting
Koolitajad: Ulla Salomäki (Soome), Patries Wichers (Belgia)
Osavõtjad: Soomest, Kreekast, Portugalist ja Eestist

Liis. 4 päev.Öö

Nagu olete tähele pannud ei ole siia midagi postitada jõudnud. Päevad on olnud pikad ja tablett blondiini käes…no see on omaeete lugu väärt.

Pikka kirjeldust ei hakka tegema. Tuletan lennureisijatele meelde, et tehke kohvrist ka pilt, siis on lihtsam. Kohvrisse lisage esmatarbeasjad ja mõni riideese, et paar päeva ilma kohvrita hakkama saada. Ja kergelt reisimine on omamoodi huvitav.

Olen olnud 4 päeva hotellis ja selle lähiümbruses tegevuses, nii et erilist Lissaboni kohta ei oska lisada. Grupp on tore, kogu aeg on tegemist ja nii nädal vaikselt edeneb. On lootust homme Lissaboni kesklinna saada.

Hoolimata päikeselisest ilmaennustusest oli eile pilves ilm ja ka täna hommikupoole sama seis. Sadas ka vihma.

Matemaatik Ameerikas

Hei-hei, Gerli siinpool. Kuigi tehniliselt ei viibi ma hetkel just Erasmus+ lähetusel, vaid täitsa omavolilisel puhkusel Ameerikas, leidsin siiski, et ehk jagan midagi ka Teiega. Õpime (või vähemalt võiksime) ju ikkagi kõigest, mida kogeme.

Hetkel olen ühendriikides viibinud täpselt kuu, ning selle ajaga reisinud päris palju – esimene nädal New Yorgis, teine Los Angelases, mõned päevad Las Vegases mille raames külastus ka Grand Canyonisse, eelmine nädal Sacramentos ning hetkel pesitsen Cincinnatis. Kauneimaid asju võin ju siin jagada, aga kellel suurem huvi, saab liituda minu Facebooki grupiga „Kana Ameerikas“, seal postitan päevakokkuvõtteid ja pilte pea iga õhtu.

dav
Killuke New Yorki koos maailmakuulsa Central Park’iga. Foto tehtud Empire State Building’u vaateplatvormilt.
IMG_20170622_115530.jpg
Tegemist on Brooklyni muuseumiga, nende repertuaari kuulub nii tänapäeva kunst, tagasivaated 50date protest-kunst, kui ka näiteks vanaegiptuse säilmed. Facebook läks natuke lolliks kui üritasin kõik oma muuseumis tehtud pildid korraga üles laadida. Ameerikas on nimelt niipidi, et kõik mis ei ole keelatud, on lubatud, ja kui pildistamine oleks muuseumites keelatud, siis peaksid nad vastava sildi panema iga eksponaadi juure.
IMG_20170622_153259.jpg
Pilt Brooklyni botaanikaaiast. Ameerika botaanikutel on hämmastavalt hea fantaasia kui nad taimedele nimesid peavad andma, mõned näited: „Private Honeysuckle“, „Pinkflower Hehgehog Cactus“, „Nodding Onion“.
IMG_20170622_212441.jpg
Räägitakse, et asutused Time Square’il on kohustatud oma silte ja reklaame valgustama ka öösiti, sest ennevanasti oli öised tänavad kõike muud kui peresõbralikud. Selle vastu aitavatki valgustust, mis lisaks valguskarvate tegude ennetamisele tõstab kesklinna õhutemperatuuri öisel ajal kraadi võrra kõrgemaks kui ülejäänud linnas. Trahvid reegli rikkujatele olla nii kõrged, et pajudel on tagavara generaatorid juhuks, kui elekter peaks ära minema.
IMG_20170625_131035.jpg
Õnneliku juhusena toimus minu viimasel päeval New Yorgis ka aasta kõige värvikirevam sündmus, New Yorgi Geiparaad.  Kokku olid kogunenud ühendriikide kõige südamlikumad inimesed, ja olgugi, et ma ise olin palavuse kätte ära suremas, laiutas ka minu näol kõrvuni naeratus.
IMG_20170630_092412.jpg
Los Angelases sai võitu minu armastus multikate vastu ja mul õnnestus paari sõbraga külastada Universal Studios lõbustusparki. Hoolimata reedesest päevast kippusid järjekorrad lõbusõitudele venima tunni, kui mitte rohkem, pikkusteks. Ameeriklaste armastust järjekordade vastu märkasin esmakordselt juba riiki saabudes – passikontrolli järjekord oli peaaegu kaks tundi.
Need lilleampleid postide küljes, minu sõna sellele, et need ei lõhna. Mitte ükski õis terves Califonias ei lõhnanud. Pean eeldama, et kõrbes piisab tolmeldajate meelitamiseks juba erksast värvist.
IMG_20170630_203526
Lõbustuspargi kõige kaunim vaade Holliwoodile oli miskipärast ohverdatud pargi ainsale suitsunurgale ning vastupidiselt tervele ülejäänud Californiale oli San Fernando orus öösel väga külm.
IMG_20170703_182405.jpg
Päike Nevada kõrbes on päevasel ajal väga kuri, selle tõttu on mõned Vegase vanemad tänavad kaetud sirmidega. Uuemad hotellid on end aga varustatud hiiglaslike shopingu-linnakutega, mis täiesti siseruumides. Nendes annab väga kergesti ära eksida nii, nagu mina seda umbes kolm korda ka tegin.
IMG_20170703_201755.jpg
Otseloomulikult tahab iga hotell olla just see kõige-kõigem, siin näide Veneetsia teemalisest sisustusest kust ei puudunud ka kondlisõidud ja klassikalist muusikat esitavad live-esinejad. PS tegemist on siseruumiga.
IMG_20170704_095420
Minu viimase kuu aja tipphetk – Grand Canyoni külastus. Vaade võttis hinge kinni. Ekskursiooni raames oli võimalik tutvuda ka kohaliku rantšo ning indiaanlaste erinevate ehitistega.
IMG_20170707_102446.jpg
Sacramento, California pealinn, ei erinenud ülejäänud osariigist just palju. Kuumus oli päevasel ajal mõrvarlik, ja isegi öösel oli soojem, kui keskmisel suvepäeval Eestis. Ma ei tea miks, aga mulle meenutab see pilt vaadet Narva mnt ääres, kus rohelise katusega maja on Metodistide kirik ja vaatan Pirita poole.

 

IMG_20170714_142717.jpg
Ohio on aga väga palju niiskem, mis tähendab, et vastupidiselt Californiale, ei kipu siinne hooleta jäänud taimestik otsekohe ära kuivama. Ka loomad paistavad siin aktiivsemad olema. Lisaks kitsele surnuaias kohtusin just paar päeva tagasi oma tagaaias paari jänesega ning mööda tänavat jalutades kohtub iga paari meetri tagant sisalikega.

Järgmisel nädalal plaanin lennata Põhja Carolinasse ja seal auto rentida, sest Ameerikas ei saa tõesti mitte kuskile ilma autota minna. Kui kauplus on umbes 10 minutilise autosõidu kaugusel, siis ühistranspordiga võtaks reis aega 40 minutit (välja arvatud New Yorgis, nende metroosüsteem on imeline). Kõik jalutuskäigud, mis peaks olema pikemad kui pool tundi olema, on välistatud, sest kohale jõudes (kui mul õnnestub teepeal kuumarabandust vältida) näeksin välja nagu keenud vähk. Omades aga rendiautot loodan enne Eestisse naasmist ka ühendriikide idarannikul veidi ringi tuuseldada.

Tervitused Nitrast / Kadi

DSC_0123
Pillipark
DSC_0137
Kohe hakkame gamelani muusikat õppima
DSC_0142
Võimsad bassplaadid
DSC_0143
Indoneesia varjuteatri nukud
DSC_0145
Varjuteatri tegelased – ümmmarguste silmadega deemonid
DSC_0148
Õpetaja James Harding Türgi noormehega vestlemas
DSC_0150
Katsetame autentset Indoneesia instrumenti…pilli nime pean üle vaatama
DSC_0179
Lenka tunnis

DSC_0180Päevad on olnud tihedad ja uut infot ning kogemust väga palju. Nagu ikka, Orff koolitused on eelkõige praktilised, st tehakse läbi näidistunnid ja -tegevused, mille kaudu metoodika ja töövõtted edasi antakse.

Kuna Orff pedagoogika üheks alustalaks on muusikaline liikumine, siis on kursustel alati ka liikumisele ja tantsule pühendunud õppejõud.   Liikumistunnid õpetaja Janinaga on olnud tõeline füüsiline trenn. Aluseks on vaba ja loomulik keha liikumine. Käidi läbi baaselemendid nagu näiteks kõndimine, otsiti erinevaid võimalusi ja viise, kuidas baaselementi arendada ja tantsus kasutada, tehti improvisatsiooniharjutusi individuaalselt, paaris- ja grupitööna, katsetati muinasjuttude ja lugude interpreteerimist liikumisega, kusjuures lugu tuletati muusikapalast, milleks olid lisaks erinevate maade intonatsioonidega paladele ja üsna keeruka helipildi ja rütmikaga klassikaline muusika. Kursuse lõpuks valmis kõiki elemente sisaldav väike tantsulavastus.

Täna osalesin väga põnevas Indoneesia muusika töötoas, kus õppejõud tegi suurepärase näidistunni – kuidas muusikatunnis lastele erinevate maade kultuuri tutvustada, kuidas muuta alguses väga võõras ja keerulisena tunduv muusikapala nutikate võtete abil teostatavaks ka lastele, kes muusikaga tunniväliselt otseselt ei tegele. Tegime ka väikese varjuteatrietenduse, ehedas Bali stiilis, autentsete nukkude ja muusikaga 🙂

Üks inspireerivamatest õppejõududest on juba varasemas sissekandes turvustatud muusikaõpetaja Lenka, kes tegi meiega läbi mitu näidet, kuidas klassikalise muusikapala põhjal lastele arusaadavalt, mänguliselt ja loovust rakendades üliägedaid muusikatunde teha võiks. Vaimustava näitlejameisterlikkusega juhtis ta grupi läbi põnevate tegevuste. Vahenditeks laul, kehapill, pillimäng (Orff instrumendid nagu ksülofonid, kellamängud jm), näitlemine ja mäng, muinasjuttude lavastamine, liikumine ja tants. Raske on sõnades edasi anda temalt saadud inspiratsiooni iva, aga mõned olulised põhimõtted on kindlasti: muusikakuulamine ei peaks (ei tohiks ) olla passiivne tegevus, õppimise juures on kõige olulisem kogemus, lapse loovusele on vaja julgustust ja ruumi ning aktsepteerimist. Samuti nägin, kui palju tööd, süvenemist, loomingulist panustamist, aega ja energiat nõuab õpetajalt hästi planeeritud, põneva ja mitmekesise tunni ettevalmistamine.

Mõtteid mida jagada on palju…. jätkan peagi.

 

Üldiselt ei lubatud tundides ei filmida ega pildistada, aga mõne foto siiski teile mõeldes tegin 🙂

20170715_124051
Meie võluv tantsuõpetaja Janina
20170715_114411
Katsetame ruumi eritasandeid
20170715_112510
Janina tunnis
20170715_110116
Suurepärane kohalik muusik, kes aitas tõlke ja korraldusliku poolega
20170715_105801
Meie tunnid toimusid pildil olevas roosas majas ning kollases, mille rõdult pilti teen
20170715_105944
Hetk hingamiseks
20170715_103434
Õpetaja Lenka ja kursuslased Śotimaalt